Nõuanded, kuidas aidata kaasa meeste tervisele ja pikemale elueale
Meeste suurimad terviseriskid on seotud igapäevase tervisekäitumisega – vähene liikumine, lühike uni, stress ja halvad toitumisharjumused. Neid riske on aga võimalik hõlpsasti vähendada või täielikult vältida. Personaaltreener ja elustiilinõustaja tõttavad appi.
Eesti on Euroopa Liidu riikidest meeste ja naiste eeldatava eluea erinevuse poolest koguni kolmandal kohal – nimelt on meie meeste eluiga olnud viimased kaks kümnendit naistest 9-10 aasta võrra lühem. Peamised põhjused võivad olla küll hormoonides ja kromosoomides, ent on mõned hädavajalikud elustiilimuutused, mis suurendavad meeste šansse püsida kauem elujõulise ja aktiivsena.
See kuri ülekaal
Personaaltreener ja elustiilinõustaja Talis Tobrelutsu sõnul on viis olulist põhjust, miks mehed peaksid kohe ülekaalu vähendamisega alustama. “Lisaks halvale enesetundele ja liigeseprobleemidele võib ülekaal tuua kaasa südame- ja veresoonkonnahaigusi, diabeeti, erektsiooni- ja viljakusprobleeme, erinevad vähivorme ja psühholoogilisi probleeme,” ütles Tobreluts.
„See kõik juhtub mõnekümne aastaga, seega mõistlik on kohe hakata investeerima oma tervisesse, mitte istuda tiksuva pommi otsas. Selle lõhkemise järel ei pruugigi täielik tervenemine võimalik olla,” ütles Tobreluts, kes oli veel 5 aastat tagasi ise rasvunud kontoritöötaja.
Aga mida siis teha? Alusta muudatustest liikumis- ja toitumisharjumustes. 10 000 sammu päevas võib kõlada äraleierdatud müüdina, ent Tobrelutsu sõnul on sellel siiski palju plusse. “Liikumise alustamisel on seda numbrit hea meelde jätta, see annab selge eesmärgi ning muutustele aitab kaasa iga astutud samm.”
Spordiklubi Reval-Sport treeneri Siim Kelneri sõnul on algajatel treenijatel levinud probleemiks vale koormus, kuid liikumist peaks alustama kehale sobivas tempos. Tervisesportlastel aitab pulsi jälgimine tõhusamalt treenida, kuid näiteks Huawei GT2 nutikella süsteem suudab ennetada ka südamehäireid. Kuigi tegu ei ole meditsiinilise abivahendiga siis teab kell hoiatada kandjat kui tema pulss läheb ohtlikult kõrgeks või jääb alla 50 löögi minutis. Treeneri sõnul on sellest eriti kasu algajal, kes enda pulsisagedusi veel ise tunnetada ei oska.
Huawei Eesti koolitusjuht Jekaterina Mishina ütles, et tehnoloogia areng liigub aina enam tervisliku elustiili toetamise poole. „Inimesed näevad, et lisaks igapäevategevuste hõlbustamisele pakuvad nutikellad ja –telefonid suurel hulgal infot nende keha ja ka vaimu kohta. Sellest on kasu nii tavainimesele, sportlasele kui ka tõsiseid haigusi põdevatele inimestele,“ ütles Mishina.
Paratamatu, kuid ohjeldatav stress
Ka puhanuna võivad igapäevased olmemured tekitada omajagu pinget – erinevad uuringud on näidanud, et pea pooled eestlased põevad regulaarselt stressi, mis väljendub närvilisuses, väsimuses ning unehäiretena.
Personaaltreener ja elustiilinõustaja Talis Tobrelutsu sõnul võib stressisituatsioon tekitada isu ebatervisliku toidu või alkoholi järele. “Selle asemel mine hoopis trenni või jalutuskäigule värskes õhus. Iga muudetud käitumise ja eesmärgi täitmise eest anna endale tervislik preemia ning korda tegevust kuni see saab tavapäraseks,” ütles Tobreluts.
Treener Siim Kelneri sõnul on liikuv eluviis kindlasti üks parimaid viise stressi leevendamiseks. „Treeningul on palju positiivseid tagajärgi, millest elustiilimuutuse puhul kasu lõigata, aga ka siin kehtib mõõdukuse reegel, sest üle pingutades või vähese motivatsiooniga peale minnes võib ka trennist kujuneda üks stressiallikas,“ ütles Kelner.
Kui puudub motivatsioon liikumiseks?
Positiivse harjumuse juurdumine võtab aega, mistõttu on soovitavad treenerid kasutada välist motivaatorit – koguda samme nutikella abil ja osaleda väljakutsetes, jälgida kaotatud kilosid ja sentimeetreid, võtta appi toitumisnõustaja, utsitav sõber. Siim Kelneri sõnul on tervisesport parim asendustegevus igasugustele pahedele. „Tuleb uskuda endasse ja sellesse protsessi, kõik saavad hakkama,“ ütles ta.
