Külm ilm võib mõjuda piduritele ohtlikult
Miinuskraadide tõttu keerulisemad teeolud või raskesti käivituv auto on üldjuhul autojuhtidele teada. Küll aga ei teata sageli seda, et paari aasta jooksul kontrollimata pidurivedelik võib külmakraadidega liigse niiskuse tõttu hanguda ja pidurdamise ning sõidu ohtlikuks muuta.
Kui sõidukit hooldatakse regulaarselt ehk vastavalt autotootja soovitustele, pole muretsemiseks põhjust ja pidurid on üldjuhul töökorras. Kui aga sõidukiomanik pole täpselt kindel, millal viimati auto pidurivedelikku vahetati või kui selle niiskustase on üle 3%, tuleks ohutu sõidu tagamiseks vedelikku kindlasti vahetada.
“Enamikul liikluses osalevatel autodel on kasutusel hügroskoopne pidurivedelik DOT-4, mis seob endaga niiskust. Kui vedelikku ei ole paariaastase perioodi jooksul vahetatud, siis on tõenäoline, et see on endasse imanud niiskust, mis miinuskraadidega võib hanguda ja pidurdamist oluliselt halvendada,” selgitab Amservi järelteeninduse juht Ahti Aasala ja lisab, et pidurivedelikus sisalduva niiskuse poolt tekitatud korrosiooni mõjul on tavaline, et piduriklotsid jäävad supportisse kinni.
Kui pidurivedelikus tekkiv liigne niiskus ja korrosioon kahjustavad pidurite süsteemi seestpoolt, siis mõjutab korrosioon pidureid meie talvise teehoolduse tõttu ka väljaspoolt. “Kui sool koos niiskusega pääseb pidurisüsteemis liikuvatele metallpindadele, siis korrosiooni mõjul jäävad need kinni ja ei saa vabalt liikuda,” selgitab Aasala. See tähendab, et pidurdamisel ei suruta piduriklotsi vastu piduriketast või vastupidi – piduripedaali vabastamisel hõõrub piduriklots pidevalt vastu ketast ehk pidur on pidevalt peal ning tulemuseks on klotside ja ketaste ülekuumenemine ja kulumine.
Külmakraadid valmistavad probleeme ka autodele, mille käsipidurit juhitakse trossidega. “Kui mõni trossidest on vigastatud ja selle kõrisse on pääsenud vesi, siis jäätumisel ei saa tross piduri vabastamisel vabalt tagasi liikuda ja pidur jääb peale. Tulemuseks on taas ülekuumenemine ja kulumine,” tõdeb Aasala.
Oht on ka väikese läbisõiduga autodel
Aasala sõnul tuleb sõidu ohutuse tagamiseks võimalikke probleeme ennetada. “Kord aastas tuleks lasta spetsialistil pidurid üle vaadata. See kehtib kindlasti ka vähe sõitvate autode puhul, mille läbisõit aastas jääb alla 15 000 kilomeetri, sest piduritele võib auto seismine mõjuda isegi halvemini kui liikumine,” paneb ta südamele.
Üldiselt kontrollitaksegi pidureid iga autohoolduse käigus ja pidurivedelikku vahetatakse vastavalt automargile kas kindla läbisõidu või ettenähtud perioodi intervalli täitudes. Oskuslikud spetsialistid panevad pidurisüsteemiga seotud probleeme tähele ka rehvivahetuse käigus. Samuti kuulub pidurite tõhususe kontroll tehnoülevaatuse tööde nimekirja. “Kui aga autojuht kuuleb pidurdamisel kõrvalist heli, siis ka see viitab pidurite ülekulumisele ja tuleks pöörduda esimesel võimalusel hooldusesse,” lisab Aasala.
Pidurite remondi puhul tasub eelistada originaalosasid, mis on kontrollitud kvaliteediga ning tagavad õige materjali ja ettenähtud hõõrdeteguri, et auto mass seisma sundida. “Paraku ei pruugi kõigil müüdavatel piduriosadel need tegurid nõuetele vastata ja see tähendab, et pidurdusteekond võib ettenähtust oluliselt pikemaks kujuneda,” lisab Aasala.
Samuti satub töökotta vähem hübriidautode omanikke, sest nende sõidukite pidureid on vaja vähem välja vahetada. “Lisaks energia salvestamisele ja selle taaskasutamisele hoiavad hübriidauto kasutajad kokku ka sõidupiduri osade vahetuselt,” märgib Aasala. “Kuna suure osa hübriidauto pidurdustööst teeb ära elektrimootor, kulub piduriklotse ja kettaid lihtsalt vähem.”
Märgid, mis autojuhile probleemist teada annavad
Oluline on, et ka autoomanik ise kontrolliks visuaalselt, et piduriketta tööpinnad ei ole roostes ja tööpinna äärde jääv roosterant ei oleks märgatavalt ketta tööpinnast kõrgem. “Kui mõni auto valuvelg on muutunud sinakaks, siis tõenäoliselt on pidur peale jäänud ja oleks mõistlik pöörduda kontrollimiseks töökotta,” soovitab Aasala.
Rikkis pidurisüsteemist annab märku see, kui peale auto käivitamist vajub piduripedaal n-ö läbi. Sellist piduri põhja vajumist võib põhjustada näiteks õhk pidurisüsteemis, mis võib olla tekkinud pidurivedelikus sisalduva niiskuse tõttu keemaminekust ja aurustumisest. Samuti võib põhjuseks olla pidurivedeliku leke või madal tase. “Sellisel juhul peaks armatuuris süttima ka vastav märgutuli, millele tuleks koheselt reageerida,” rõhutab Aasala.
Korras piduritega autol võtab pedaal ülevalt ja vajutamisele pole vaja suurt jõudu rakendada. “Ohumärgiks on see, kui pidur hakkab võtma alles pedaali põhja surudes. See võib olla tingitud klotside ja ketaste kulumisest, vibratsiooni plekkide korrodeerumisest või sellest, kui rattalaager on kulunud ja loksuga, sest siis kulub piduriklots viltu ja ka ketas kulub kõveraks,” kirjeldab Aasala.